Ülevaatliku video leiate siit: Ülenurme päev 2016
Ülenurme päev 27.08.16
Ettekanne – Ülenurme minevik ja olevik
Ellen Pärn – EPMi vanemteadur
Ülenurme (2070 elanikku, 29,0% valla elanikest. Aastal 2000 – 1055 elanikku, kasv 1015 elanikku)
Alevik Tartu maakonnas Ülenurme vallas (vallas 7135 elanikku)
Alevikus asuvad:
- Ülenurme vallavalitsus,
- Ülenurme Gümnaasium koos staadioniga,
- Ülenurme muusikakool,
- Ülenurme raamatukogu,
- Ülenurme lasteaed,
- Noorte- ja päevakeskus,
- Eesti Põllumajandusmuuseum jt.
- Ülenurme park pea 4 ha on looduskaitse all
Inimasustus Ülenurmel
Inimtegevuse märgid Ülenurme paikkonnas on väga vanad.
Aardla poldri ehitamise käigus leiti tammepakkudest u 400 m pikkune vaitee Aardla järvest kuni praeguse esimese pumbajaamani (Kurepalu teeni), mis on rajatud 4. sajandil. Teine samasugune u 150 m pikkune vaitee leiti teise pumbajaama lähedalt. Leide kattis ligi meetri paksune turbakiht.
Tartu ümbrusest on need vaiteed esimesed vanaaja asustuse leiud.
Ülenurme mõis
Vanimad kirjalikud teated Ülenurme kohta pärinevad 17. sajandist.
Ülenurme on saanud oma nime Ülenurme rüütlimõisast (Uellenorm), mis esineb allikates esmakordselt aastal 1646, mil sõjaväelane Bernhard Bosselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Mõis oli nende käes ligi 100 aastat.
1685. a oli mõisa suurus 35 tiinu, sellest heinamaad 30 tiinu (1,09 ha). Mõisas tegutses kõrts.
Nii väike mõis ei olnud omanikule sissetulekuallikaks, pigem linnalähedane maavaldus kui auasi.
18.–19. sajandil vahetas mõis tihti omanikke, kelleks olid näiteks von Löwised, von Reinthalid, Cancrinid jt.
Pargi ja härrastemaja rajaski krahv Valerian Cancrin, kes oli mõisnik aastatel 1856–1883. Park rajati peahoone juurde 1870.–1880. aastatel.
1883. a maksis mõis 38 000 hõberubla. Mõisaomanikuks sai Georg Riik (1837 (27.09.1842) – 1890), kes oli eesti soost suurärimees ja kuulus viljakaupmees (mõisnike hulgas väga usaldusväärne). Ta asutas Tartus Tiigi tänavas veski. Hiljem laiendas ta oma tegevust seal veelgi. G. Riigi Tiigi tänava veskit või pidada praeguse AS Tartu Milli eelkäijaks.
Peamine tootmisala mõisas oli teraviljakasvatus.
Ehitati noorkarjalaut, hobusetall 50-le hobusele, sepikoda, kus ka kõrvalruumid. Hooned ehitati maakivist ja näevad siiani imposantsed välja.
Pärast isa surma 1890. a sai mõisa omanikuks poeg Riik noorem, kes paraku oli isast viletsam ärimees (käbi oli seekord kännust kaugele kukkunud) ja isa varanduse peale laenu võtnud, seetõttu läks mõis võlgade katteks sundmüüki.
1904. a oksjonil ostis mõisa linakaupmees Kevand, kes müüs mõisa edasi Vana-Kuuste juustutööstuse omanikule Peeter Munale (1864 -1934).
1907. a ostis mõisa ärimees, piimakaupmees ja juustukuningas Peeter Muna (Munna) (omanik1907 – 1924).
P. Muna alustas mõisas maade korrastamise ja elava ehitustegevusega.
Ehitati drenaažkuivendussüsteeme (kraavikaevajaid kuni 100 saarlast aastas).
Peamine sissetulekuallikas oli piimakarjakasvatus ja selle saadused.
Suvel kaubitses Muna juustuga, talvel saatis jääga jahutatud piima Petrogradi, kus tal oli 34 müügipunkti.
Mõisal oli maad 505 ha (koos taludega), millest 275 ha moodustas põllumaa.
Mõisal oli:
- 200 lehma,
- 4 pulli, 50 tööhobust,
- 8 sõiduhobust.
1912. a korraldati Ülenurme mõisas Eesti esimesed karjakontrollassistentide kursused.
1913. a valmis moodne karjalaut 215-le lehmale. Lauda juurde kuulus aurujõul töötav veevärk, automaatjootjad, sööta ja sõnnikut paigutati ümber vagonettidega.
Seda lauta peeti kuni 1950. aastateni kõige moodsamaks laudaks Eestis ja ka NSV Liidus.
1914. a valmis suur heinaküün.
1920. aastatel ehitati viljakuivati.
Eesti Vabariigi aeg
1919. a maareformi käigus mõisamaad võõrandati ja jagati taludeks.
P. Munal õnnestus oma valdused jagada nii, et mõisast said kaks tema väimeest (Viktor Puskar, Ilmar Raamot) autasumaad (võitlesid Vabadussõjas). Mõisa südamest võis mõis 39 ha endale säilitada.
Mõisa süda jagati kaheks: peahoonesse asus elama väimees Viktor Puskar, jättes Munale valitsejamaja, mille too oli ise ehitada lasknud.
Mõisa maadest loodi mitmeid asundustalusid, kujunes Ülenurme alevik.
EW-aastatel oli P. Muna talus pearõhk teravilja- ja kartulikasvatusel.
Aastas müüdi:
- 20 tonni rukist,
- 20 tonni nisu,
- 7 tonni kaera,
- 2 tonni otra
Teravili kokku – 49 tonni
- 35 tonni kartulit.
Peeti viit lüpsilehma, piim kasutati oma pere tarbeks.
Teise osa mõisa südamest sai 1925. aastal P. Muna väimees Viktor Puskar.
Tema talu keskendus piimakarjakasvatusele ja jõudis heale järjele.
1939. a oli talus:
- 39 lüpsilehma,
- 9 lehmmullikat,
- 12 vasikat,
- 1 pull,
- 1 siga.
Aasta jooksul turustati 146 tonni piima.
Nõukogude aeg
Nõukogude võim võttis Ülenurme mõisa omanikelt üle:
- maad 359,2 ha, sellest põldu 171,1 ha, kultuurrohumaad 105,2 ha, looduslikke rohumaid 38,9 ha.
- 131 veist,
- 18 hobust.
Maa juurdelõikeid sai 17 väiketalu.
1940. a loodi mõisast Ülenurme sovhoos, mille direktoriks määrati hilisem akadeemik Adolf Mölder (oli direktor 01.12.1940 – 01.04.1941).
Sõja aastatel sovhoos rüüstati. Alles oli 13 veist ja 2 hobust.
Saksa ajal peeti suures karjalaudas haigeid hobuseid, häärberis elasid loomaarstid ja hobuste talitajad.
28. nov. 1945 tuli Ülenurme sovhoosi direktoriks Ilmar Läänelaid (üks esimesi kõrgema haridusega majandijuhte Eestis sõjajärgsel ajal), kelle käe all saavutas majand edu taime- ja loomakasvatuses.
1950. a saadi hektarilt:
- teravilja 2,8 t,
- kartulit 27 tonni,
- juurvilja 70 tonni.
Lehm lüpsis aastas keskmiselt 4.4 tonni. Sovhoosil oli 140 lehma, neid lüpsti päevas 4 korda, käsitsi.
Tähtis koht oli aiandusel (varajane kapsas), edaspidi ka seakasvatusel (algas sigala ehitus 1000-le nuumikule).
Tööviljakus ja saagid olid ENSV sovhoosidest parimad. Kasum oli1950. a ligi pool miljonit rubla.
Lisaks tõsisele tootmisele pöörati palju tähelepanu külapildi ilusaks muutmisele. Sissesõidutee äärde istutati hõbekuuski, elupuid. Hõbekuused ja lillepeenrad olid isegi karjalauda ees. Istutati ka pargi uuem osa. Ülenurmet hakati teistele majanditele eeskujuks seadma. Külalisi hakkas käima lähedalt ja kaugelt.
Hea töö eest premeeriti: hoolsa töö eest karjalaudas anti paar pesu või 2,4 m sitsi pluusiriideks (1946. a) või anti ühe põrsa ostuvõimalus.
Aga karistati ka noomitusega. Nt vanem-zootehnik Poolake sai noomituse, et jättis indleva mära paaritamata.
1953. a tuli Ülenurme sovhoosi direktoriks Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna lõpetanud Jaan Parts. Tema hakkas hoogsalt seakasvatust edendama.
Ringi liikus ta hipodroomilt ostetud traavliga, mistõttu kutsuti teda Tartus Ülenurme paruniks.
1955. a viidi Jaan Parts üle EKP põllumajandusosakonna juhatajaks. Tema asemele asus majandi zootehnik Jaan Pullisaar, kelle direktoriks olemise aeg jäi vägagi lühikeseks.
1955. a pandi majandi direktoriks Robert Solnask. Majandi suurus oli siis 510 ha.
1956. a liideti Ülenurme sovhoosiga laostunud Villemi sovhoos (2075 ha). See liitmine viis Ülenurme sovhoosi kiiresti rahalistesse raskustesse. Langes piimatoodang, see jäi aastateks 3,2 – 3,4 tonni piiresse lehmalt aastas. Piduriks oli nõrk söödabaas.
15. 04.1950. a asutati liidetud väikekolhooside baasil kolhoos „Külvaja". Teisele poole Ülenurmet moodustati „Ühisjõu" kolhoos, mis 1962. a liideti „Külvaja" kolhoosiga ja esimeheks valiti Kalju Roosve.
Ülenurme sovhoos jäi nüüd „Külvaja" kolhoosi sisse.
1967. a liideti kaks majandit ja moodustus Ülenurme sovhoos, mille küljest lahutati Villemi osakond.
Samal ajal otsis EPA endale katsemajandit.
1968. a kevadel allutati Ülenurme EPA-le ja tekkis EPA Ülenurme õppe- ja katsemajand. Direktoriks valiti Kalju Roosve. Ülenurme majandiga liideti veel „Raja" nuumasovhoos (Ropka osakond).
Viimane liitmine oli 1978. a, kui juurde tuli pool „Vambola" kolhoosist (endine „Tee kommunismile" kolhoos). Majandi keskus jäi Ülenurmele. 1970 – 1971 tehti hoones põhjalik kapitaalremont.
Majand oli saavutanud optimaalse suurmajandi mõõtmed – 9791 ha, sellest haritavat maad 6569 ha.
Kuivendati 3500 ha maad, tähtsaim maaparandusobjekt oli 1271 ha Aardla polder.
Iga liitmine jättis oma jälje, tootmisnäitajad kohe langesid (saagid, piim, rentaablus). Siiski saadi raskustes üpris kiiresti jagu ja tootmisnäitajad hakkasid paranema.
Alluvus EPA-le tähendas, et Ülenurmest pidi saama esindusmajand ja õppe-uurimisbaas.
EPA õppejõud eesotsas rektor Arnold Rüütliga viisid õppe- ja katsemajandi põldudel ja farmides läbi erinevaid katse- ja uurimistöid. Majandist kujunes EPA üliõpilastele õppebaas (loomakasvatus, veterinaaria, taimekasvatus, maaparandus). Majandi baasil valmis hulga kursuse- ja diplomitöid. Kaitsti väitekirju.
Peamine tootmissuund oli tõuloomakasvatus.
Majandil oli eesti punase ja eesti mustakirju karja I klassi tõufarm, suurt valget tõugu sigade I tõufarm, tori tõugu hobuste I klassi tõufarm.
Aastas müüdi keskmiselt 110 tõuveist, kuni 400 tõusiga.
Loomi (1984):
- 2800 noorveist,
- 1450 lehma,
- 8500 siga,
- 70 hobust.
- 80–85 mesilasperet.
Keskmine piimatoodang 1987. a oli 4420 kg.
Taimekasvatuse põhiülesanne oli loomakasvatuse kindlustamine söödaga.
Kiiresti ja suuremate takistusteta saadi majandile juurde põllumajandustehnikat, suurenesid mineraalväetiste mahud.
EPA teadlaste abiga uuendati rohumaaviljelussüsteem, koostati majandi generaalplaan (valmis 1972. a).
Plaani täitmine edenes päris kenasti.
Kaader (1984):
Töötajaid oli keskmiselt 750.
Keskmine palk 240 rubla.
Kõrgem haridus oli 70 töötajal.
Alla 30 aasta vanuseid noori oli 180.
Ehitav Ülenurme
Majandil oli ehitusbrigaad, kus töötas mitukümmend inimest.
1986. aastaks sai lõplikult valmis Lennu suurfarm.
Valmis sigalatekompleks 10 000 seale. Ehitati elevaator, pandi üles ja ka tööle rohujahuagregaadid.
Valmis said:
- Reolas uus kesktöökoda ja automajandi remonditöökoda,
- Aardla polder (1983).
- Ülenurme gümnaasium (1984).
EPA Ülenurme õppe- ja katsemajandis on ehitatud mitmeid ainulaadseid objekte:
- Aardla polder (1271 ha),
- teraviljahoidla (elevaator – 12 000 t, kõrgus 56 m),
- rohujahugraanulite hoidla,
- kahekorruseline eksperimentaalsigala,
- karkasstüüpi vasikalaut,
- Lennu suurfarm.
1987. a oli majandi realiseerimise maht 7,9 miljonit rubla, peamine sissetuleku allikas oli loomakasvatus, kasum ulatus kuni 1,4 miljoni rublani.
Õppe- ja katsemajandina oli tavalise tootmismajandiga võrreldes ka lisaülesanded – õpetatud kaader. Siin töötanud tublid spetsialistid pälvisid juhtivaid kohti teistes majandites.
Majandis korraldati seminare, õppepäevi. Kogemusi käidi saamas lähedalt ja kaugelt, ka naabervabariikidest. Haruldased ei olnud külalised välisriikidest.
Ülenurme oli kartuli tervendamise baasmajand.
Tegeles seemnekartuli müügiga naabritele, aga ka Kesk-Aasia vabariikidele.
1970. aastatel tervendati kartulit kloonmeetodil.
1981. a alustati kartuli tervendamist meristeemmeetodil.
Algselt tehti tervendustööd Ülenurme alevikus Heki tn 2 maja keldrisse rajatud ruumides.
1987. a koliti Reolasse (Reola kooli internaadi hoone), sest sinna
ehitati välja eeskujulik labor, mis varustas tervendatud taimedega lisaks oma majandile kogu Lõuna-Eesti regiooni.
Aastas paljundati 13 000 kartulitaime ja 3000 – 4000 lilletaime (nelk, krüsanteem).
Ülenurme keskasula
Tõsisemalt asuti Ülenurme parki täiendama ja hooldustöid tegema Ilmar Läänelaiu ajal (1940. aastate II pool), kui istutati palju uusi puid, põõsaid juurde ja rajati lillepeenraid.
1970. aastate algul hakati tegema suuremahulisi heakorratöid. Abiks olid EPA tudengid.
1972/73 alustati alevikus teedevõrgu asfalteerimist.
Alevikku ehitati:
- lasteaed 140 lapsele (1979),
- hulk mitmekorruselisi elumaju,
- teenindusmaja koos söökla, kohviku, banketisaali, kaminasaali ja saunaga, majutusega. Majas tegutses juuksur, kingsepp, õmblustöökoda,
- üheperekooperatiivid.
Haljastusagronoom Heli Laaniste juhendamisel hoiti korras park, tehti oskuslik haljastus uute ehitatud majade, lasteaia, sauna juurde. Istutati hulgaliselt puid, rajati lillepeenraid, istutati hekke.
Ülenurme oli üks kauneim ja paremini haljastatud alevikke tollases Tartu rajoonis.
Kokkuvõtteks
EPA Ülenurme õppe- ja katsemajand oli mitmekülgse arenguga ettevõte. Seda tingis asjaolu, et kõik küsimused, mis puudutasid selle piirkonna eluolu, tuli lahendada majandil.
Tootmise kõrval tuli tegeleda:
- haridusbaasi väljakujundamise ja hooldamisega (materiaalselt),
- elamumajandusega,
- teede hooldamisega,
- toitlustamisega,
- spordiga,
- laulukooride, tantsurühmadega, näiterühmadega,
- vabaaja üritustega (jaanipäev, lõikuspüha, nääripead) jne.
Külanõukogud tegelesid vaid inimeste liikumise arvestuse ja aruandlusega. Majanduslikku abi nad anda ei saanud, sest puudus tulubaas.
Majand oli oma näitajate poolest:
- rajoonis esimese viie seas,
- vabariigis 10–15 hulgas (kokku 300 majandit),
- üleliiduliste õppe-katsemajandite seas esimese kümne hulgas (150 majandit).
Lisaks headele tootmisnäitajatele hinnati majandit kõrgelt heakorra alal.
EPA Ülenurme õppe- ja katsemajand lõpetas tegevuse 2. aprillil 1993. aastal.
Kalju Roosve
Oli majandi direktor kuni 1989. aastani. Juhtis EPA Ülenurme õppe- ja katsemajandit 21 aastat. Kui lisada juurde eelnev „Külvaja" kolhoosi juhtimise aeg, koguneb kokku 27 aastat.
1989. aastal asus Roosve Eesti Põllumajandusmuuseumi direktori kohale ja töötas sellel kohal kuni 2001. aasta augusti lõpuni.
Roosve oli tõeline maasool. Majandi direktorina hoolitses ta lisaks tootmise juhtimisele töötajate heaolu eest, heakorra eest, elamistingimuste eest, kultuurielu eest. Kõike seda jätkas ta ka muuseumi direktorina muuseumi kollektiivi heaks. Kalju Roosve lahkus meie seast 2. mail 2016. a
Eesti Põllumajandusmuuseum
Eesti Põllumajandusmuuseum asutati 2. juulil 1968. aastal, juhatajaks sai prof. Jüri Kuum, oli juhataja kuni 1983. aastani.
Muuseum asutati EPA juurde ja pidi kujunema õppe- ja uurimisbaasiks tudengitele ja õppejõududele. Suured teened muuseumi loomisel olid Jüri Kuumal.
Muuseumi on juhtinud:
- Jüri Kuum (1968–1983; 15 a)
- Udo Israel (1983–1985)
- Raivo Nisu 1985–1989)
- Kalju Roosve (1989–2001; ligi 12 a)
- Aivar Reidla (2001–2003)
- Kalver Künnapuu (2003–2005)
- Merli Sild (alates 2005; 11 a)
Muuseum tegeleb:
- põllumajandusajaloo kogumise,
- säilitamise,
- uurimise ja tutvustamisega.
1970. aastate algul eraldati muuseumile endise Ülenurme mõisakeskuse hooned (hobusetall, tõllakuur ja sepikoda).
1981. a avati esimene ekspositsioon „Teraviljakasvatus Eesti NSV-s" endises tallis, mis oli eelnevalt kohandatud näitusehooneks. 1986. a tulekahjus see näitus hävis. Hoone taastati ja ekspositsioon avati taas 1988. aastal.
Praeguseks on muuseum laienenud kogu mõisa territooriumile.
Muuseumi käsutuses on üle 13 ha maad ja 15 hoonet.
Muuseumi põllul kasvatatakse talirukist 'Sangaste', kaera, nisu, kartulit, põldheina.
Muuseumi laudas elavad:
- poni Fjodor
- poni Meera
- eesti hobused Vinge ja Vilma
- tori hobune Lumee
- eesti raskeveohobune Vertu
- 4 eesti tumedapealist lammast
- 2 rõõmurulli-kitse
- küülikud
- vutid
- kuked-kanad ja üks part.
Muuseum:
- koostab ekspositsioone ja näitusi
- korraldab teadusüritusi – konverentsid, teemapäevad
- viib läbitemaatilisi programme, õppepäevi, konkursse
- õppepäevi
- kontserte
- kogupereüritusi
- rahvakalendri tähtpäevade tähistamist
- avaldab trükiseid (aastaraamatud, temaatilised töövihikud, voldikud jm)
- pakub kaasalöömisrõõmu talutöödes suurtele ja väikestele.
- aitab korraldada tõuloomade konkursse
Kogud: (91 920 säilikut)
• Esemed – 11 200
• Trükised, arhiiv – 26 660
• Dokumendid, käsikirjad – 13 440
• Kunst – 410
• Fotod, klaasnegatiivid – 32 430
• Filmid, videod – 480
• Kasutus- ja abikogu – 7300
Muuseumis on külastajatele vaatamiseks 9 mahukat ja informatiivset püsinäitust:
- Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite
- Talurahva veovahendid
- Näituseväljak
- Mesindus Eestis
- Lina meie igapäevaelus
- Linnukasvatus Eestis
- Põllumajandustehnika fondinäitus
- Rukkiküün
- Kuldne õlg ja põnev kasetoht meie kodus
Lisaks vahetuvad ajutised näitused, mida on enamasti 3–4 korraga avatud. Praegu on avatud:
- mänguasjade näitus „Poiste maailm"
- rändnäitus „Maaturismi edulood"
- kirikinnaste näitus „Siberi lilled"
Õppeprogrammid: lastele ja täiskasvanutele
- Mõndagi munast
- Kartuli mitu palet
- Mesi – tervise hoidja
- Lina meie igapäevaelus
- Eesti teraviljad ja leib meie laual
- Tehnika töötuba – hobuse jõust hobujõuni
- Sõnad sõelaga sülessa
- Sepatöö saladused
- Villakera-kullakera
- Saame tuttavaks – hobune
Kursused
- puit (puidust kulp; ühepuukauss, -liud; puitmööbli restaureerimine)
- metall (sepakursused)
- paber (valmistamine, süüteroosi tegemine)
- Eesti toidud (rukkileib, kringel, karask, küpsised, erinevad eesti toidud)
- Muuseumi kokakool
Tähtpäevaprogrammid
- sõbrapäev
- vastlapäev
- lihavõtted
- jüripäev
- emadepäev
- vanavanemate päev
- isadepäev
- mardipäev
- kadripäev
- jõuluprogramm
Meisterdamine
- nõelviltimine
- kaisunukk
- paelte punumine
- tekstiilkotikese kaunistamine
- tähtpäevakaardi valmistamine
- vahaküünla tegemine
- puidust võtmehoidja tegemine
- puuloomade valmistamine
- voolimistööd (võinuga, puulusikas,)
- lõikelaud
- puidust mänguauto
- puidust pannilabidas
- puidust medaljon
- lindude pesakast, söögimaja
- puidust kuumaalus
Suuremad üritused
- Teeme ära – talgud
- Muuseumiöö
- Viss + mõisa ja talupäev
Aasta tippsündmus
- Sügisnäitus ja tõuloom 2016 – 3.09.16
Rahvakalendri tähtpäevad
- rukkimaarjapäev
- lõikuspüha
Kõike muuseumis tehtavat aitavad ellu viia töökas muuseumi personal, mis koosneb praegu 32-st inimest.
